2020. aasta 6.-9. oktoobril tuleb järjekordne suurte teaduskeskuste ja ettevõtete koostöö foorum (Big Science Business Forum). Eelmisel aastal rohkem kui 500 osalejaga edukas kohtumine tuleb seekord Lõuna-Hispaanias Granadas. Suurtest teaduskeskustest on esindatud CERN, ESA, ESS, ITER, EMBL, ESO, Euroopa XFEL, SKA jt, kellega osalevate ettevõtete esindajatel on võimalik otsekontakte leida.
ESS korraldas aprilli lõpus kohtumise MTCA.4 tehnoloogia arenduse turukonsultatsiooni.
Turukonsultatsioon korraldatakse, et rahuldada tulevase innovaatiliste MTCA.4 komponentide hanke vajadusi. Konsultatsioon toimub Kopenhaagenis Clariton Hotel Copenhagen Airportis. Üritusele on vaja eelnevalt registreerida.
ESS on üks suuremaid teaduse ja tehnoloogia infrastruktuuri projekte, mida praegu ehitatakse. Selle teaduskeskuse ehitus hõlmab maailma kõige võimsamat lineaarkiirendit, neljatonnist volframist sihtmärki, mitukümmend neutroninstrumenti, laborite kompleksi ning super-arvutus- ja andmekeskust. ESS-i kontrollsüsteemid on hädavajalikud kõikide neutronite-tekitamisega seotud seadmete sünkroonimiseks ja igapäevaseks käitamiseks. ESS plaanib arendada ja implementeerida just MTCA.4-l põhinevad kontroll-süsteemid ning sellega seoses on tuvastatud mitmeid toote-innovatsioone, mis on vajalikud, et jõuda ESS-i jõudluse ja kättesaadavuse tingimuste täitmiseni. Turukonsultatsioon on planeeritud võimalusena suhelda ja teha koostööd potentsiaalsete tarnijate ning muude sidusrühmadega, et avastada ning läbi rääkida innovaatiliste lahenduste üle, mis vastavad ESS-i vajadustele. Vastavalt turukonsultatsiooni tulemustele avatakse pärast seda PPI: innovatsioonitegevusega seotud avalik hange.
Paljud Eestiga seotud suured teaduskeskused (ESA, ESS, ITER, CERN ja veel 4 organisatsiooni) tutvustavad võimalusi ettevõtetele 2018. aasta veebruaris (26.-28.veebruar) toimuval Big Science Business Forum 2018 üritusel Kopenhaagenis. Näitusepindasid enam kahjuks saadaval pole, kuna need müüdi 15 minutiga läbi. Ülisuur huvi ettevõtjate poolt oli korraldajatele üllatus, nii et otsitakse võimalusi suurendada näitusepinda. Õnneks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus omale näitusepinna kindlustanud ning seega on ka Eesti ettevõtjatel koht, kus oma võimekusi näidata. Huvi korral võtke ühendust aadressil ott.rebane@ut.ee .
Big Science Business Forum 2018 toimub 26.-28. veebruaril 2018 Kopenhaagenis. Üritusele registreerimine avatakse juba 26. juunil 2017.
Euroopa suurte teaduskeskuste foorum on suunatud koostöövõimalusi otsivatele ettevõtetele ja teistele sidusrühmadele, kellel tekib esmakordne võimalus ühel ja samal üritusel saada infot Euroopa suurte teaduskeskuste tulevikuinvesteeringute ja miljardite eurode väärtuses hangete kohta. Üritus annab ettevõtjatele rohkem infot ärivõimalustest järgmistel aastatel suurte teaduskeskuste juures, võimaldab kohtuda suurte teaduskeskuste esindajate ja võtmetähtsusega tarnijatega, leida teiste ettevõtetega koostööpunkte ja kohtuda uute klientidega avatud näituse alas. Samuti on võimalus saada rohkem teada hankereeglitest, intellektuaalomandist seoses suurte teaduskeskuste turuga. BSBR2018 katab väga laia tegevusalade vahemikku: alates ülijuhtivatest magnetitest, krüotehnoloogiast kuni infotehnoloogia ning diagnostikani paljude muude tegevusalade hulgas.
Üritusele registreerimine algab juba 26. juunist. Üritusel on esindatud järgmised suured teaduskeskused: CERN, ESA, ESO, ESRF, ESS, XFEL, F4E ja NFS.
Eesti teadlaste, ettevõtjate ning riigiasutuste osalusel arendatavate suurte teadus-infrastruktuuride infopäev toimub 10.01.2017 Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Infopäeva raames esinevad erinevate suurte teaduse infrastruktuuride – CERN, ESS, Max IV ja NAMUR – esindajad. Tutvustatakse nimetatud objekte, Eesti osalust nendes, koostöövõimalusi jooksvate projektide raames ja tuuakse näiteid edukatest ühisettevõtmistest. Osalema on oodatud kõik teadlased, teadushuvilised ning tänapäevastest mõõtmisvõimekustest huvitatud ettevõtete esindajad.
Ürituse ajakava.
Ettekannete materjalid:
Põhjamaades ja Balti regioonis on käivitunud koostöövõrgustik “NNSP Capacity Building” (NNSP – Nordic Neutron Science programme), mis hõlmab kuut erinevat alarühma. Iga alarühm keskendub keskendub neutronhajumismeetodite rakendamisele erinevates loodusteaduste valdkondades. Võrgustikuga on oodatud liituma kõik huvilised.
Siin on nimekiri nendest 6-st erinevast võrgustikust:
1) Pehmed ja biomaterjalid. Neutronhajumise meetodid annavad unikaalset informatsiooni pehmete ja biomaterjalide struktuuri ja dünaamika kohta. Näiteks uudsed polümeeridest koosnevad süsteemid, kolloidlahused, komplekssed vedelikud, membraanid, suured bioloogilised molekulid, valgud ja ravimeid kohale-toimetavad süsteemid.
2) Funktsionaalsed materjalid. Põhjamaades on juba olemas ulatuslikud teadmised funktsionaalsete materjalide kristallograafiast, struktuuri ja omaduste seostest ning dünaamikast. Näited hõlmavad akusid, vesiniku salvestamise süsteeme, kütuseelemente, katalüsaatoreid ja päikesepatareisid.
3) Magnetism ja ülijuhtivus. Tegevus sel suunal on Põhjamaades viimasel ajal aktiivne. Näited: uudsed ferro-magnetid, magnetilised nano-osakesed, magnetjahutus-süsteemid, magnetismiga seotud kvant-efektid, multi-ferroidsed materjalid ja kõrgtemperatuursed ülijuhid.
4) Insenerteadused, protsessid ja neutron-pildistamine. Neutronhajumine on suurepärane lahendus, kui mõõte-proovi ei tohi mõõtmise käigus hävitada ning vaja on väga sügavalt “pildistada” (läbi “valgustada”/vaadata) erinevaid materjale ja komponente. Difraktsioon-analüüs on väga hea töövahend, et kindlaks teha materjalide tektsuuri, teralisust, koostist ja mikroskoopilisi mehaanilisi pingeid materjalid. Neutronhajumist kasutatakse näiteks kompleksse voolamise, faaside vahepindade, paagutamise ja keevitamise kvaliteedi ning teiste insenertehniliste lahenduste ülemõõtmiseks. Neutronpildistamine on praegu oma potentsiaaliga võrreldes väga nõrgalt esindatud.
5) Madaldimensionaalsed materjalid. Õhukeste kilede, grafeeni, spetsiaalsete sensorkilede, tardlahuste, kõvade katete keemilises aurustamise-sadestamise (CVD) teaduses on Rootsis ja Norras praegu tase väga korralik ja tegevust jätkub.
6) Neutronite tegelevate noorteadlaste võrgustik.
Rohkem infot saate veebist või kirjutades Eesti ESS ILO-le.
2016. mai lõpus allkirjastati ja kinnitati Tallinna Tehnikaülikooli teine in-kind ehk kaudse panuse leping Euroopa Neutronkiirguse Allikaga. Teise lepingu sisuks on ESS-i Integreeritud Kontrollsüsteemide (ESS ICS) osakonnale disainida ja koostada väga spetsiifilised reaal-ajas infot vahendavad elektroonikaplaadid ning selle poolemiljonilise eelarvega tööd juhib Dr Koel TTÜ Thomas Johann Seebecki nimelisest elektroonikainstituudist. ESS Integreeritud Kontrollsüsteemide juhtkond ise võrdleb ennast selle suure teaduskeskuse närvisüsteemiga ning selles võrdluses valmistatakse TTÜ elektroonikute juhtimisel selle närvivõrgustiku sünaps (või vähemalt osa sellest).
Novembri lõpus allkirjastati Tallinna Tehnikaülikooli ja Euroopa Neutronkiirguse Allika vahel Eesti esimene TTÜ juhitav ning ESS kiirendi osa alla kuuluv kaudse panuse projekt. Projekti eesmärk on arendada ESS-i kiirendi osa jaoks uuenduslik elektrilise toite allikas ehk modulaator, mis oleks senistest kommertsiaalsetest lahendustest väiksem ja efektiivsem ning ei sisaldaks õli-põhist transformaatorit. Ambitsioonikas T&A projekt peaks lõppema 2016. aasta lõpus, kui valmiv toiteallikas Euroopa Neutronkiirguse Allikasse testimisele saadetakse. Eduka katsetamise korral võib ESS Kiirendi divisjon hakata kasutama neid uuendusliku topoloogiaga toiteallikaid enne aastat 2020, et prootonkiirt kiirendavaid raadiosageduslikke võimendeid toita. Projekti juht on TTÜ Elektrotehnika Instituudi Jõuelektroonika grupi juht Dr. Dmitri Vinnikov.
19. augustil võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse moodustada Euroopa Neutronkiirguse Allikast (European Spallation Source) Euroopa Teadusinfrastruktuuri Konsortsium inglisekeelse lühendiga ERIC (European Research Infrastructure Consortium), mis on üks Euroopa-ülese rahvusvahelise organisatsiooni juhtimist lihtsustav juriidiline vorm. Endise ESS AB (ettevõtte vorm Rootsis) asemele rakendub jõusse ERIC 28. augustil.
Euroopa Neutronkiirguse Allika peadirektor Jim Yeck kommenteeris seda nii (vaba tõlge): “Euroopa Komisjoni heakskiit Euroopa Neutronkiirguse Allikale anda ERIC-u staatus on projekti arengu seisukohalt väga oluline teetähis. See otsus kehtestab Euroopa Neutronkiirguse Allika rahvusvahelise organisatsioonina, millel on juriidilised õigused kõigis oma liikmesriikides ning tekitab raamistiku, mis võimaldab projekti koostöös partnerriikidega valmis saada.”
 |
| Euroopa Neutronkiirguse Allikas ERIC nimeplaadi üleadmise tseremoonia 8. septembril 2015. Vasakult paremale: Esben Lunde Larsen, Robert-Jan Smits, Jim Yeck, Lars Börjesson, Helene Hellmark Knutsson. Foto: ESS. |
Uus vorm tähendab uut juhtimisstruktuuri, milles olulist rolli mängivad ERIC-u asutajaliikmed. Lisaks Eestile on asutavate liikmete hulgas ka Norra, Poola, Pranstusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari. Hetkel jäid vaatleja staatusesse Belgia, Hispaania, Holland ja Ühendkuningriik, aga neilgi on plaan peatselt ERIC-uga ühineda. Varade ja personali üleminek AB alt ERIC-u alla toimub 1. oktoobriks.
Ingliskeelse pressiteate võite alla laadida siit.
Kui Eesti valitsus otsustas juba 2014. aastal, et Eesti osaleb Euroopa Neutronkiirguse Allika ehitusel, siis nüüd on ka Leedu jõudnud samale otsusele. Pärast kõrgetasemelist Leedu visiiti mai alguses ESS-i, kus osales ka Leedu haridus- ja teadusminister professor Dainius Pavalkis, jõudis Leedu valitsus 13. mail otsusele anda roheline tuli ESS-iga liitumisele. Osalusprotsendi üle arutelud veel käivad, aga see ei tohiks jääda väiksemaks kui 0.45% ehituse kogumaksumusest (võrdluseks on Eesti lubanud ehitusest katta 0.25%).
Link originaalartiklile ESS-i lehel.