Rubriigiarhiiv: Uudised

ESS-i puudutavad uudised ilmuvad selle lehe alla.

Eesti liitus European Spallation Source ERIC-uga

Eesti Vabariigi valitsus kinnitas 4nda detsembri istungil Eesti osaluse European Spallation Source ERIC-us. Sellega jätkub Euroopa Neutronkiirguse Allika üleminek Rootsi ja Taani enamusosalusega ettevõttest (ESS AB) Euroopa teadus-infrastruktuuri konsortsiumiks (European Spallation Source ERIC). ERIC (European Research Infrastructure Consortium) on rahvusvaheliste teadusasutuste juriidiline vorm, mis lihtsustab ja ühtlustab nende haldamist.

Alustati ESS-i ehitust

2. septembril toimus Euroopa Neutronkiirguse Allika tulevases asukohas ehitamise alustamise tseremoonia, mil esmakordselt kopp maasse lüüakse. Sellega on lõpuks alustatud ESS-i ehitamist, mis peaks valmis saama ca 5 aasta pärast. Nurgakivi asetamise tseremoonia koos teadus-sümpoosiumiga toimub 9ndal oktoobril.

Esimene Eesti kaudse panuse leping on allkirjastatud

Professor Jörg Pieperi töörühm Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis on 2014 juuli alguses jõudnud ametliku kokkuleppeni ESS-iga esimese Eesti-poolse in-kind panuse osas. Leping hõlmab üldisemat kokkulepet TÜ ja ESS-i vahel, mis jääb kehtima ka teiste Tartu Ülikooli juhitud ESS in-kind projektide korral.

Prof. Pieperi töörühm koostab katseseadet impulss-laseriga ergastatud biomolekulide struktuuri ajalise muutuse mõõtmiseks neutronkiirgusega.

ESS sai ehituseks rohelise tule

Euroopa Neutronkiirguse Allikas (ESS) on lõpuks saanud heakskiidu ehituse alustamiseks. Lundi ehitatava teaduskeskuse nurgakivi asetatakse varasügisel.

ESS-i, mis saab olema üks Euroopa suurimaid uusi rajatisi, liikmesriigid on lõpuks jõudnud kokkulepeteni ehituse rahastamiseks. Heakskiit ehitusega edasiminekuks tuleb pärast kuid kestnud läbirääkisi ja Saksamaa teadet, et on valmis ehitust rahastama 11% ulatuses kogueelarvest, millest on planeeritud 1.84 miljardit eurot.

Ehitus peaks algama 2014 varasügisel ning lõppema 2019 aasta lõpuks. Rootsi keskkonna kohus kiitis samuti hiljuti heaks ESS-i ehituse Lundi põhjaossa ning juriidilisest vaatenurgast on samuti kõik ehituseks valmis – ja mitte ainult Lundis, vaid teadlased üle Euroopa ootasid selget signaali ehituse alustamise kohta.

Liikmesriikide protsentuaalse panused on plaanitud järgnevalt:

Riik Osalusprotsent
Rootsi 35%
Taani 12.5%
Saksamaa 11%
Ühendkuningriik 10%
Prantsusmaa 8%
Itaalia 6%
Hispaania 5%
Šveits 3.5%
Norra 2.5%
Poola 2%
Ungari 1.5%
Tšehhi 0.3%
Eesti 0.25%
Selgitamisel 2.5%
Kokku 100%

Läbirääkimised käivad Läti, Leedu ja Hollandiga. Tähelepanu väärib Eesti näiliselt väike panus, mis elaniku või SKP ühiku kohta arvestades on siiski märkimisväärselt suur. Sellise suure panuse efektiivseks tegemiseks oleks Eesti majanduse, teaduse ja ettevõtete jaoks oluline leida endale võimalikult palju osalemisvõimalusi ESS-i ehitusel.

Rohkem infot.

Eesti kirjutas alla lepingu ESS-i projektis jätkuvalt osalemiseks

Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kirjutas 23.04 alla eellepingu (letter of intent) Eesti jätkuvaks osalemiseks Euroopa Neutronkiirguse Allika teadusinfrastruktuuri objekti valmimisel. Vastavalt eellepingule osaleb Eesti ESS-i ehituses 0.25% maksumuse ulatuses ning maksab hiljem ülalpidamiskuludest proportsionaalselt Eesti teadlaste kasutus-ajaga.

Tartus viiakse mai alguses läbi teine Balti neutronkool

Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi ruumides toimub 4ndast kuni 8nda Maini teine Baltic Neutron School (BNS). Kogenud neutronteadlased viivad läbi mitmeid loenguid ja seminare erinevate neutronhajumise meetodite kohta, millega uuritakse aine struktuuri ja dünaamikat erinevate teaduse valdkondade tarbeks – nt nanotehnoloogia, bioloogia või magnetism. Nimekirja kutsutud esinejatest võib näha BNS-i infolehelt või kodulehelt bns.ut.ee. BNS-i läbiviimist toetab ka ESS.

2014 aprilli alguse seisuga ESS-i koostöölepingu sõlminud riikide nimekiri

2014. aasta aprilli alguse seisuga on ESS-i ehitust lubanud rahastada Ühendkuningriigid (~10%), Taani, Rootsi ja Norra (kokku ~50%), Šveits, Ungari ja Poola (kokku ~5%) ja Hispaania (~5%). Intensiivsed läbirääkimised käivad Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaaga, et enne ehituse algust oleks poliitiline kokkulepe kõigi suuremate rahastajatega. Allikas