Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ehk ESS) on 15 Euroopa riigi (s.h. Eesti) ühisprojekt, mille eesmärgiks on ehitada ja töös hoida järgmise põlvkonna teadusinfrastruktuuri objekti, mis on mõeldud põhiliselt materjaliuuringuteks neutronite abil. ESS ehitatakse Lundi, Rootsi ning selle arvutuskeskus saab olema Kopenhaagenis, Taanis. ESS-i ehitamine algas aastal 2014 ja peaks lõppema 2020. aastal, võimsuse suurendamine ja kõigi mõõtejaamade väljaarendamine toimub 2020-2025 ning ESS sulgeb algsete plaanide kohaselt oma uksed aastal 2065.
Miks neutronkiirgus hea on ja milleks seda kasutatakse? Neutronkiirgus võimaldab näiteks hästi “pildistada” kergemaid aatomituumi – eriti vesinikku – sisaldavate materjalide struktuuri (nt biomolekulid), mida muul meetodil on ülimalt raske saavutada. Kuna planeeritav ESS on maailma võimsaim suunatud neutronkiirguse allikas, siis võimaldab see tulevikus teadlastel ja materjalitehnoloogilist arendust läbiviivatel ettevõtetel mõõta senistest allikatest kümneid kordi kiiremini, parema aeglahutusega ja ühtlasi märksa ohutumalt (eriti võrreldes tuumareaktoritel põhinevate neutronkiirguse allikatega).
Kuidas tekitatakse impulss-režiimis neutronkiirgus ESS-is? Aatomituumade lõhestamisel (ing.k. spallation) põhinev neutronkiirgus tekitatakse järgnevalt. Esmalt rebitakse mingilt koguselt vesiniku aatomitelt elektronid ära ja alles jäävad prootonid. Vaakumis paiknevaid prootoneid kiirendatakse muutuvas elektromagnetväljas – ühtlasi hoitakse prootonite kimbu ajaline ja ruumiline struktuur nõetekohane – ning pärast mõnesajameetrist kiirendamist lendavad need vastu “sihtmärki”. ESS-is on esmakordselt “sihtmärgiks” pöörlev volframist ketas, mille aatomituumad prootonitega pihta saades lagunevad ja suures koguses neutroneid emiteerivad. Need neutronid aeglustatakse ja suunatakse väga erineva otstarbega mõõteinstrumentidele. Mõõteinstrumentide detektorite väljundite järgi arvutatakse arvutuskeskuses välja pilt või muud andmed, mis on vastava mõõteinstrumendi väljundiks. Kuna prootoneid kiirendatakse üldiselt kimpude kaupa, siis ka neutronkiirgus väljundis tuleb kimpude kaupa ehk impulssrežiimis.
Millistes teadus-uuringutes neutronkiirgust kasutatakse? Loetelu teadusuuringute valdkondadest: biotehnoloogia, ravimidisain, farmakoloogia, materjalitöötlus, katalüüs, energia salvestamine, keskkond, roheline tehnoloogia, uued materjalid, energia ülekanne, transport, andmekandjad, kvantseadmed jne.
Kuidas mina või mu ettevõte saaksid ESS-ist kasu? Kui teie ettevõte on kompetentne neutron-, kiirendi- või tuumatehnoloogia või seda toetava tehnoloogia (k.a. IT, elektroonika) kasutamises või tootmises, siis tehke enda olemasolu ESS-ile teatavaks järgneval lehel või võtke ühendust Eesti ESS ILO-ga. Teiseks on Eesti kodanikel võimalus leida endale ESS-is töökoht teaduse, infotehnoloogia, juhtimise vms vallas. Kolmandaks on teie ettevõttel võimalik pärast selle valmimist kasutada ESS-i oma toodete (nt biomaterjalid, superkondensaatorid, akud jne) arendamisel.
Rohkem infot on võimalik leida järgnevate linkide alt:
- Tartu Ülikooli pressiteade 9. oktoobri nurgakivi asetamisest,
- Eesti Päevalehe artikkel 7. oktoobrist 2014,
- Pressile mõeldud infopakett (ESS ehituse alustamise puhul) ja infopakett2 (ESS nurgakivi ürituse puhul)
- Postimehe artikkel 22. juulist 2014,
- ajakirja “UT” 2014. aasta veebruari number,
- ESS-i ametlik veebileht,
- TÜ Keemia Instituudi tutvustav veebileht,
- 29.11.2013 uudis TÜ veebis,
- väike mitteametlik infovoldik Eesti ettevõtetele,
- tõlge ESS-i ametlikust sissejuhatusest,
- tõlge üleskutsest esitada huviavaldus in-kind panuse tegemiseks.
- ESS-ilt oodatavad edusammud meie igapäevaellu. Tõlge ESS-i lehelt.
- Vikerraadio saade “Labor” 22.05.2016 ja 12.06.2016.
- Uudis Proeksperdi, Helmese ja Elviori hankevõidu kohta 13.09.2016 (sarnane uudis inglise keeles)
- TEDx ettekanne neutronite ja ESS-i teemal.
Eesti ülikoolide töörühmade ametlikud lepingud on (väikese viivitusega) nähtavad järgmiselt lehelt.