ESS ootab pakkumisi 2 ajutise modulaarse (~42m^2) hoone tarneks. Hanke tähtaeg oli 16. mai.
Esimene hoone saab olema ajutine labor, mis on jaotatud kaheks toaks. Vajaminevate elektritoite, torustiku, põrandatugevuse jms tingimused on hankematerjalides. Teine hoone saab olema katsetamiseks ja töötubadeks.
Big Science Business Forum 2018 toimub 26.-28. veebruaril 2018 Kopenhaagenis. Üritusele registreerimine avatakse juba 26. juunil 2017.
Euroopa suurte teaduskeskuste foorum on suunatud koostöövõimalusi otsivatele ettevõtetele ja teistele sidusrühmadele, kellel tekib esmakordne võimalus ühel ja samal üritusel saada infot Euroopa suurte teaduskeskuste tulevikuinvesteeringute ja miljardite eurode väärtuses hangete kohta. Üritus annab ettevõtjatele rohkem infot ärivõimalustest järgmistel aastatel suurte teaduskeskuste juures, võimaldab kohtuda suurte teaduskeskuste esindajate ja võtmetähtsusega tarnijatega, leida teiste ettevõtetega koostööpunkte ja kohtuda uute klientidega avatud näituse alas. Samuti on võimalus saada rohkem teada hankereeglitest, intellektuaalomandist seoses suurte teaduskeskuste turuga. BSBR2018 katab väga laia tegevusalade vahemikku: alates ülijuhtivatest magnetitest, krüotehnoloogiast kuni infotehnoloogia ning diagnostikani paljude muude tegevusalade hulgas.
Üritusele registreerimine algab juba 26. juunist. Üritusel on esindatud järgmised suured teaduskeskused: CERN, ESA, ESO, ESRF, ESS, XFEL, F4E ja NFS.
Euroopa Neutronkiirguse Allikas kavatseb hankida erinevat tüüpi aladele radiatsiooni monitoorimise seadmeid, mis on vajalikud Personali Ohutuse Süsteemide jaoks ESS kiirendi osas. Radiatsioonimonitorid hakkavad mõõtma impulsskiirgust (gammakiirgust ja neutroneid) ning blokeerima alasid, kus monitorid eelmääratud radiatsioonipiiride ületamist näitavad. Monitorid peaksid ka mõõdetavaid radiatsiooniandmeid salvestama lihtsas formaadis, mis võimaldaks lihtsat andmete salvestamist ja arhiveerimist. On tõenäoline, et seda andmestikku tuleb näidata radiatsiooniga tegelevatele kontroll-organitele igal aastal.
ESS korraldas kohtumisi tootjatega mais 2017.
ESS on 23. märtil 2017 avanud hanke, et tarnida 2 suurt jahutusvee-süsteemi oma lineaarkiirendi tunnelisse. Üks jahutusvee süsteem läheb lineaarkiirendi normaal-temperatuurilisse ossa ja teine läheb madalatemperatuursete krüomoodulite ossa. Jahutusvee-süsteemi disain hõlmab enda alla funktsionaalset projekteerimist seoses rõhu, voolu ja temperatuuri kontrolliga, lisaks veel demineraliseerimist ja gaaside eemaldamist veest. Pärast ESS-i ehitusplatsile kohaletoomist on kummagi süsteemi paikapanekuks tunnelisse umbes 2 päeva. Hanke tähtaeg oli 8. mai 2017.
ESS on avanud hanke 1,5 megavatiste 704 MHz impulss-toitega klüstronite disainimiseks, tootmiseks ja tehases testimiseks. Klüstronid peavad olema toodetud koos õlimahuti, magnetilise fokuseerimise ja mehaanilise toestusega ning ESS hangib neid lineaarkiirendi jaoks 36 tükki. Hanke referentskood on OCT-2017-110800001-001. Hanke tähtaeg oli 6. märts 2017.
Eesti teadlaste, ettevõtjate ning riigiasutuste osalusel arendatavate suurte teadus-infrastruktuuride infopäev toimub 10.01.2017 Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Infopäeva raames esinevad erinevate suurte teaduse infrastruktuuride – CERN, ESS, Max IV ja NAMUR – esindajad. Tutvustatakse nimetatud objekte, Eesti osalust nendes, koostöövõimalusi jooksvate projektide raames ja tuuakse näiteid edukatest ühisettevõtmistest. Osalema on oodatud kõik teadlased, teadushuvilised ning tänapäevastest mõõtmisvõimekustest huvitatud ettevõtete esindajad.
Ürituse ajakava.
Ettekannete materjalid:
ESS avas 14. oktoobril raamhanke, et leida tarnijaid 3 erinevat sorti väikesemahuliste ja pidevate toodete kataloogi loomiseks: 1) laboriseadmed, 2) laboritarvikud, 3) kemikaalid. Hanke detailinfo on alla laetav järgmisest portaalist ja selle tähtaeg on 17. jaanuar.
Põhjamaades ja Balti regioonis on käivitunud koostöövõrgustik “NNSP Capacity Building” (NNSP – Nordic Neutron Science programme), mis hõlmab kuut erinevat alarühma. Iga alarühm keskendub keskendub neutronhajumismeetodite rakendamisele erinevates loodusteaduste valdkondades. Võrgustikuga on oodatud liituma kõik huvilised.
Siin on nimekiri nendest 6-st erinevast võrgustikust:
1) Pehmed ja biomaterjalid. Neutronhajumise meetodid annavad unikaalset informatsiooni pehmete ja biomaterjalide struktuuri ja dünaamika kohta. Näiteks uudsed polümeeridest koosnevad süsteemid, kolloidlahused, komplekssed vedelikud, membraanid, suured bioloogilised molekulid, valgud ja ravimeid kohale-toimetavad süsteemid.
2) Funktsionaalsed materjalid. Põhjamaades on juba olemas ulatuslikud teadmised funktsionaalsete materjalide kristallograafiast, struktuuri ja omaduste seostest ning dünaamikast. Näited hõlmavad akusid, vesiniku salvestamise süsteeme, kütuseelemente, katalüsaatoreid ja päikesepatareisid.
3) Magnetism ja ülijuhtivus. Tegevus sel suunal on Põhjamaades viimasel ajal aktiivne. Näited: uudsed ferro-magnetid, magnetilised nano-osakesed, magnetjahutus-süsteemid, magnetismiga seotud kvant-efektid, multi-ferroidsed materjalid ja kõrgtemperatuursed ülijuhid.
4) Insenerteadused, protsessid ja neutron-pildistamine. Neutronhajumine on suurepärane lahendus, kui mõõte-proovi ei tohi mõõtmise käigus hävitada ning vaja on väga sügavalt “pildistada” (läbi “valgustada”/vaadata) erinevaid materjale ja komponente. Difraktsioon-analüüs on väga hea töövahend, et kindlaks teha materjalide tektsuuri, teralisust, koostist ja mikroskoopilisi mehaanilisi pingeid materjalid. Neutronhajumist kasutatakse näiteks kompleksse voolamise, faaside vahepindade, paagutamise ja keevitamise kvaliteedi ning teiste insenertehniliste lahenduste ülemõõtmiseks. Neutronpildistamine on praegu oma potentsiaaliga võrreldes väga nõrgalt esindatud.
5) Madaldimensionaalsed materjalid. Õhukeste kilede, grafeeni, spetsiaalsete sensorkilede, tardlahuste, kõvade katete keemilises aurustamise-sadestamise (CVD) teaduses on Rootsis ja Norras praegu tase väga korralik ja tegevust jätkub.
6) Neutronite tegelevate noorteadlaste võrgustik.
Rohkem infot saate veebist või kirjutades Eesti ESS ILO-le.
ESS ootab kuni 2019nda aastani uurimistoetuste (research grant) ekspertidelt huvi-avaldusi. Eesmärgiks on leida ennast tõestanud eksperte, kel oleks kogemus rahvusvaheliste uurimisprojektide arendamisel ja kirjutamisel ning kes saaks ESS-i vajaduse ilmnemisel aidata oma spetsiifiliste teadmistega. ESS võtab aktiivselt osa Euroopa Liidu raamprogrammidest teaduse ja innovatsiooni suunas Horisont 2020, kõrghariduse suunal ERASMUS+ programmis, lisaks veel COST tegevustest ja paljudest rahvuslikest rahastusskeemidest.
ESS korraldab info-ürituse keskmise beeta-teguriga klüstronite modulaatorite hanke kohta 22. septembril kella 10:30 kuni 15:00-ni ESS hoones Lundis. Sessiooni eesmärk on turuosalisi teavitada uuendatud tehnilisest ja kommerts-teabest, mis saadi konsultatsioonist turuosalistega 27. oktoobril 2015 Pariisis.
See infosessioon korraldatakse toetamaks tulevast hankeprotseduuri 9 klüstroni disainimiseks, tootmiseks, testimiseks ja kohaletoimetamiseks. Modulaatorite väljundpulsi pinge on 115kV, voolutugevus 100A ja impulsi pikkus 3.5ms (kordussagedusega 14Hz). Esimene klüstron tuleks kohale toimetada 2017 detsembris ja ülejäänud 8 aprillis 2018.
Registreerimine üritusele lõppeb 9. septembril 2016.